Eesti Naise kullafond

Eri rahvaste ravinipid

Eesti Naine 08.10.2017, 10:18

Artikkel ilmus Eesti Naises 2016. aasta novembris.

Meil eestlastel on külmetuse puhuks hulgaliselt rahvatarkusi, millised on aga teiste maade kodused ravinipid? Üle ilma elavatelt eestlannadelt just seda küsisimegi.

Kreekas lavendel ja õli

Piret Suidt: “Ka Kreekas mäletatakse vanaemade tarkusi ja kasutatakse mitmesuguseid taimi. Siinne omapära – ikkagi Lõuna-Euroopa ju – on lavendel. Seda kasvab igal pool. Ka minu elamine on täis kuivatatud lavendliõisi, mis on kasvanud mu oma aias. Neid tarvitatakse näiteks peavalu vastu, samuti mõjub lavendel rahustavalt. Jagan õisi igale poole kappidesse (väga tõhus koide vastu), vannituppa ja magamistuppa voodi kõrvale. Kreeklased ei viitsi sellega nii palju jännata, aga mina meisterdan veel väikesi lõhnakotikesi, mida on hea kinkida. Või pistan neid käekotti – kui olemine on vilets, võtan kotist välja, mudin ja nuusutan ning see rahustabki. Eks usk mõjujõudu aitab ka.

Muidugi on siin kasutusel kõikvõimalikud õlid. Kreeklastel on õlilambikesed, tilgutad sinna mõned tilgad ning see tekitab ruumis hea aura ja meeleolu. Õli on hea ka pinges lihaste masseerimiseks ja vannivette tibutamiseks. Eukalüptiõli aitab näiteks talvel külmetuse korral. Veel on mõnusad rosmariin, apelsin, sidrun, kadakas... Hingamisteedele teeb head männi(okka)õli. Siinsed männid on hästi pikkade okastega, eritavad meeldivat aroomi, nii et piisab, kui nende läheduses päikesepaistel jalutada – juba mõjub rahustavalt.

Rahustavalt mõjub ka kohalik mägitee, tsai vounou (lad k Sideritis raeseri). Olen kohalikelt palunud, et nad mulle seda taime looduses näitaksid, aga nad ei tea, kus see kasvab. Eks vist ikka mägedes. Seda juuakse õhtuti ja kreeklased lisavad teele ka mett, siin on hästi palju erinevaid meesorte.

Peavalu kohta aga usutakse, et kohv aitab. Seda juuakse meeletutes kogustes – tänaval, autoroolis, mere ääres...

Veel on rituaalid kurja silma vastu. Arvatakse, et kuri silm võib põhjustada peavalu ja iiveldust ning selle vastu aitab teatud rituaal. Et selle mõju püsiks, tunnevad vastavat rituaali ainult pereliikmed. Levinud vahend kurja pilgu eemalhoidmiseks on küüslauk. Seda võib kanda taskus või riputada toanurka.”

Hispaanias oliiviõli, artišokk ja sai

Anna-Maria Penu: “Koduste ilu- ja ravinippide vahenditest tarvitatakse siin rohkelt oliiviõli. Tahad võidelda kortsude, haavade, nahalõtvuse või -kuivuse, lõhenenud kandade, ekseemi ja kõõma vastu? Määri ja niisuta end oliiviõliga. Pea valutab? Kaks supilusikatäit oliiviõli ja valu olla kui käega pühitud!
Kui aga peavalu on su tavapärane külaline, lülita toidusedelisse võimalikult palju artišokki. Samuti aitab juba peavalu käes vaevlejat pooleks tunniks otsmikule ja meelekohtadele asetatud külmkapist võetud arbuusi koor.
Rikkaliku söömaaja järgsete seedehäirete, kõhulahtisuse, aga ka üldisema kõhuvalu vastu aitab hästi tavaline sai. See tuleb röstida võimalikult tumepruuniks, peaaegu kõrbenuks, leotada seejärel klaasitäies vees ja tekkinud segu ära süüa. Loomulikult on vaja ülejäänud päeva toituda kergelt, soovitatav on porgandimahl ja riivitud õun. Olen selle kummalisena tunduva nipi ise järele proovinud ning võin väita, et see mõjub imeväel ja pealegi väga kiiresti.
Samuti aitavat kõhuvalu vastu lehtkapsas. “Vaeste ravimiks” ristitud nipi kohaselt tuleb kolm kapsalehte mördiks purustada, keevast veest korra läbi lasta ja asetada jahtunult puuvillase riidetüki sisse keeratuna terveks ööks kõhu peale.
Viirushaiguste korral aitab sidrun, samuti küüslauk, mida kasutatakse sel otstarbel rohkelt. Vähem teada on see, et kurgu ravib kohe terveks sidrunipuulehtedest valmistatud tee. Samuti soovitatakse reisidel lutsutada sidrunilõiku neil, kel läheb autosõidu ajal süda pahaks või kes jäävad kergesti merehaigeks. Peale sidruni olevat enne reisi hea süüa oliive, mis aitavad samuti pöörituse vastu.
Hambavalu vastu soovitatakse suud loputada soolveega. Samuti aitab soola ja pipra segu, mida veega niisutatuna tuleb hoida paar minutit valutava hamba peal.”

Hollandis auruvann ja mahlajäätis

Agnes Kuusik-Dijkstra: “Kuna Hollandi kliima on niiske ja tuuline, tuleb tihti ette külmetusi. Aga ega see innusta kohalikke salli ja mütsi kandma. Tihti näed külmas tuules lapsi palja pea ja kaelaga. Igal korralikul hollandlasel on kodus köhasiirup. Veel soovitatakse juua palju vett ja värsket mahla. Peamine soovitus külmetuse korral on küll puhata, aga ega keegi sellepärast koju jää. Tihti on rongis märgata lörisevaid ninasid. Nohu ravimiseks aitab väga hästi nina loputamine sooja vee või lahja soolveega.

Dampo salvi (külmetuspalsam eukalüptiga) või tavalist päevalilleõli määritakse laubale, meelekohtadele, seljale ja rinnale. Samuti tehakse auruvanne, et hingamisteed lahti hoida. Lastele antakse kurguvalu leevendamiseks mahlajäätist. Minu ämm teeb haigele tavaliselt kanasuppi. Hea ja tõhus on värskest ingverijuurest tee, mis tõesti aitab.”


Islandil islandi samblik ja termaalbassein

Tui Hirv: “Islandi naised ei usu eriti kodustesse ravivõtetesse ja naeravad pigem eestlasi ja muid rahvaid, kes “viljelevad” küüslauku ja viinasokke. Aga seevastu on neil terve taimeapteek ja -kliinik, kus spetsialistid soovitavad loodusravitooteid. Üks kohalik imerohi on küll, islandi samblik, mis ravib külmetushaigusi, aga oma lähiringkonnas olen ainus, kes oskab sellest tõmmist keeta ja suudab seda ka juua.

Rohkem kui ravist huvituvad islandlannad täiesti äärmuseni tervislikust toitumisest, et ennetada üht või teist vaevust, mis tulevad sellest, et organism hüpoteetiliselt mõnd ainet ei omasta. On terve laktoosivabade piimatoodete meierei kaugel Islandi loodenurgas, mis on pealinna hipsterite turuosa üle võtnud. Moed tulevad ja lähevad. Aga üldiselt aitab iga kõrvalekalde vastu suplus termaalbasseinis lageda taeva all või lähima joogastuudio külastus.”


Kanadas külm vann ja ingverilimonaad

Ene Timmusk: “Esimese hooga tuleb silme ette tüüpiline kanadalane, kes jookseb kohe apteeki ravimit ostma. Peavalu vastu hinnatakse väga nõelravi, mis ei ole küll kodune võte.
Palaviku korral pannakse jalga märjad sokid, väga kõrge palavikuga tehakse külma vanni või mähitakse ümber külmad rätikud. Külmetuse (köha, nohu) korral aitab auru sissehingamine – kallad keeva vee kaussi ja oled selle kohal suure rätiku all kummargil –, mõnel on kodus vastavad aurutajadki. Söö küüslauku – see on Kanadas päris tavaline soovitus. Head teeb ka tee riivitud ingverist. Soolalahusega kuristamist ja nina loputamist soovitavad isegi arstid.

Ise pole ma neist ühtegi võtet kasutanud, isegi viinasokke ei tee. Mul on Eestist tulles kohvris kaasas ürdiliköör. Üks pits seda, kuum tee peale ja tuttu just siis, kui tunnen, et kohe-kohe algab külmetus.
Kõhuvalu korral on hea kummelitee. Kui juhtud seda jooma, küsitakse kohe, kas kõhuga on probleem. Samuti on tõhus aniisitee või siis apteegitilli- ehk fenkoliseemnete närimine. Huvitav on aga usk soojendatud ingverilimonaadi (ginger ale), millest mullid kadunud. Lastele on seda kerge sisse joota.”

Mosambiigis eksootilised taimed

Katrin Charles: “Uurisin kohalike ravinippe oma mehe õetütrelt Larissa Sousalt. Tema sõnul kasutavad kohalikud peavalu korral ja keha puhastamiseks mitmeid taimi. Näiteks segatakse kokku kakanataime osad ja keedetud vesi – see sobib ka malaaria sümptomite raviks. Või muringalehed ja teatud taimede juured. Või mulati musiks kutsutava taime lehed, mida keedetakse. Palju kasutatakse puuviljalehtede leotist, näiteks guajaavi-, sidruni- ja papaialehtede omad.

Kõhuvalude leevendamiseks sobib riitsinusõli (õlisegu valmistatakse taimest endast), aga ka küüslauk ja ingver, aaloelehed ja nende vedelik, samuti purustatud papaiaseemned.

On veel üks väga kuulus taim, mille kohta öeldakse, et see ravib terveks mis iganes hädast – Aafrika kartul. See meenutab välimuselt ninasarviku või elevandi väljaheidet, on aga oma mineraali- ja proteiinisisalduse poolest väga väärtuslik. Kohalike jaoks on Aafrika kartulit väga kallis osta (3.50 eurot tükk) ja seda on ka keeruline leida.

Tänapäeval kasutab siiski järjest vähem inimesi taimi ravimiseks, kuna apteekidest saab ravimeid kergemini kätte.”

 

Austraalias puhkus ja ananass

Aale Kask: “Kui oled ikka viirusega hädas ja on selge, et antibiootikume tarvis ei ole (neid kirjutatakse siin kergekäeliselt), siis soovitatakse: võta aeg maha, puhka jne. See on põhiline mantra. Teised soovitused sõltuvad kultuuritaustast. Külmetuse vastu süüakse ananassi – see on pärit Aasia kultuuriruumist. Holistiline meditsiin väidab koguni, et ananassimahl on köha puhul tõhusam kui köhasiirup. Arvestada tuleb siiski, et jutt käib värskelt pressitud ananassimahlast või ananassist, suhkrut sisaldavad poemahlad nendega ei võistle.  Muidugi on tarvitusel ingver, kurkum (turmeric) ja küüslauk – kurkum on looduslik antiseptik, selle lahusega võib loputada kurku või teha kurkumiga hoopis teed, lisada seda muhedikule või toidule – vürts võõpab õhtusöögi üsna kollaseks, aga toob ka tervise tagasi. Manukamesi on Austraalias samuti hinnas. Ja kookosõlil on miljon kasutusviisi: õli antibakteriaalse toime tõttu võib sellega kurku loputada, organismi puhastada jne. Toidumürgituse vastu – seda on siin palju – soovitatakse vett juua. Peavalu korral läheb käiku valuvaigisti või keskendutakse põhjuse selgitamisele (jood liiga vähe vett või pead oma murega pöörduma füsioterapeudi või kiropraktiku poole).”


Jaapanis kuum vann ja roheline tee

Maarja Yano:
“Eelkõige meenuvad haigust ennetavad meetodid – kuum vann igal õhtul (40 kraadi ringis) ja rohelise tee joomine. Samamoodi toimitakse ka haigestudes. Koju tulles kuristatakse veega alati kurku ja pestakse käed. Haiguste korral tegeletakse ka akupunktuuriga – masseeritakse või kuumutatakse teatavaid punkte kehal. Kasutan ka ise peaaegu kõiki neid meetodeid.”